Sepistamine on metallide vormimise protsess, rakendades neile kuumust ja survet. Seda kasutatakse laialdaselt erinevates tööstusharudes, nagu auto-, kosmose-, ehitus- ja tootmine. Sõltuvalt rakendusest ja kasutatavast metallist kasutatakse palju erinevaid sepistamismeetodeid. Selles artiklis käsitleme erinevaid tööstuses kasutatavaid sepistamismeetodeid.
1. Avatud stantsimine:
Avatud sepistamine on lihtsaim ja vanim metallide vormimiseks kasutatav sepistamismeetod. Selle meetodi puhul kuumutatakse ja vormitakse metalli kahe lameda stantsi vahel. Haamri ja stantside liikumist juhib operaator, kes juhib metalli soovitud kuju. Seda meetodit kasutatakse peamiselt varraste või suuremate metallide lõikude soovitud kuju saamiseks.
2. Suletud stantsimine:
Suletud stantsiga sepistamist tuntakse ka kui survestantsi sepistamist. Selle meetodi puhul kuumutatakse metalli ja vormitakse see suletud stantside sees. Kaks stantsi on konstrueeritud nii, et need sobituvad täpselt kokku ja moodustavad metalli nende vahele vasardades või vajutades vajaliku kuju. Seda meetodit kasutatakse keeruliste kujundite tootmiseks suure täpsusega minimaalse jäätmekuluga.
3. Ärritatud sepistamine:
Ärritatud sepistamist kasutatakse metalli paksuse suurendamiseks ilma selle pikkust suurendamata. Selle meetodi puhul metalli kuumutatakse ja asetatakse sepistamismasinasse. Seejärel avaldab masin metallile survet ühest või mõlemast otsast, et tekitada metallis mõhk või turse. Seda meetodit kasutatakse peamiselt ümmarguste vardade või torude tootmiseks, mis nõuavad paksemat seina.
4. Sepistamine:
Tilk-sepistamist, tuntud ka kui haamriga sepistamist, kasutatakse väiksemate komponentide suure täpsusega tootmiseks. Selle meetodi puhul kuumutatakse metallvarda ja kujundatakse langeva haamriga soovitud kuju. Haamrit juhib operaator vajaliku kuju saamiseks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt tööriistade, hammasrataste, poltide ja muude väikeste komponentide tootmiseks.
5. Rullsepistamine:
Rullsepistamist kasutatakse pikkade kujundite (nt vardad või torud) valmistamiseks, avaldades metallile survet kahe pöörleva rulli vahel. Rullid on loodud soovitud kuju loomiseks, surudes metalli nende vahelt kokku. Seda meetodit kasutatakse peamiselt pikkade võllide, varraste ja muude silindriliste komponentide tootmiseks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et sepistamine on töötleva tööstuse oluline osa ja mängib olulist rolli metallide soovitud kuju ja suurusega kujundamisel. Erinevatel sepistamismeetoditel on igaühel oma unikaalsed eelised ja rakendused ning meetodi valik sõltub kasutatavast metallist ja nõutavast kujust. Tööstus areneb pidevalt uute tehnoloogiate ja uuendustega ning sepistamine jääb oluliseks protsessiks ka järgmistel aastatel.